Heihei, mu kaalikad ja kapsad!!
Teate, ma pean teile midagi kirjutama.. Midagi südamest kirjutama..
Paljud on minu looga juba kursis ja teavad minust rohkem, paljud ei ole, aga ma ei pea siiani vajalikuks kõigest oma blogis rääkida, kuid saan vaid öelda, et nii heas korras pole ma oma tervise poole pealt juba pikemat aega olnud. Kuid siiski, olen ma ja vaevlen usun, et pikalt oma vaimse tervisega, mis on saanud kannatada viiamstel aastatel kõvasti.
Tuleb tunnistada, et olen kergesti haavatav ja üliemotsionaalne inimene. Ma hakkan kergesti nutma ja kui asjad ei lähe planeeritult, ma võin samuti kergesti ärevuse ja paanika küüsi sattuda.
Olen inimene kes kunagi oli oma parima tervise juures, oli julge, pealehakkaja, ülienergiline, tõeline särav ”Päike”, kelle ees ei jäänud üksi uks kinni. Nüüd, tänaseks, olen pigem omaette nokitseja, ülemõtleja, unistaja, teistega arvestaja ja ei kipu igast võimalusest mis mulle pakutakse kinni võtma..
Seda on mul plaanis aga muuta.
Ma tahaks olla taas sama särav, sama elujõuline..
Oma iseloomus olen aga säilitanud selle, minu jaoks ühe olulisima omaduse- sihikindluse- ma ei jäta ennem kui saavutan selle mida ma soovin! 😉
Ma tahaks olla taas sama särav, sama elujõuline..
Oma iseloomus olen aga säilitanud selle, minu jaoks ühe olulisima omaduse- sihikindluse- ma ei jäta ennem kui saavutan selle mida ma soovin! 😉
Minu suurimaks sooviks hetkel on saavutama parim ”Vaimne mina” ja lõpuks jõuda parima, tervislikuima minani ka füüsiliselt.
Spordist olen pidanud eemal olema enam-vähem üle aasta.. Kuigi olgem ausad, ma ei ole seda kõrvale jätnud… Absoluutselt mitte 😀 Olen leidnud mooduseid kuidas siiski oma keha vormis hoida ja ma pole lasknud sellel lihtsalt niisama olla. Mulle meeldib oma keha proovile panna, sest see läheb tegelikult ka sinna kuhu meie mõttemaailm meid väga lasta ei tahaks- ühesõnaga, me suudame rohkem kui arvame. Nüüdseks tahan ma oma sihid endale paika panna ja edasi liikuda kuna tervis seda juba lubab..
Ma tahan, et suudaksin mõelda positiivselt, olla oma keha suhtes positiivne, tunda söögist ja trennist rõõmu ning leida nende kahe vahel tasakaalu. Ma ei soovi mitte kellegile võitlust söögi ja iseenda ning treeningu vahel. Trenn peaks olema hea, lõbus ning arendav, toit aga tervislik(mis on väga suhteline mõiste) ning mitmekesine, mis pakub sulle elurõõmu, õnnetunnet, elamusi ja energiat.
Inimesed kipuvad liigitama toitu tervislikuks ning mitte tervislikuks.. Kuid, kes oleme meie, et toitu sedasi liigitada?!?
Ma võin tuua ülikerge näite.. Aplesinid.. Peaksid ju olema täiesti tervislikud, vitamiinirikkad jne? Seda nad ongi- aga minu jaoks ei ole ta kõige tervislikuim ja parim valik kuna see tekitab minu kehal löövet ekseemi näol.. Mis ei ole sugugi kerge ära kannatada selle sügelemise pärast- ühesõnaga, see pole minu jaoks tervislik..
Meie keha oskab meile suurepäraselt öelda, mida ta soovib ja vajab. Kui on isu, tuleb oma isu ka rahuldada.. Jah, ütlen ausalt, et ma ei poolda mingeid Mcdonaldseid, hesburgereid, kiirtoidu kohti, aga siiski kvaliteetne tänavatoit, mida saab ka ise kodus valmistada on vahel tõeliselt meelirahuldav.. Söök on meie gaas, ilma milleta me ei liigu.. Ja selle, üsnagi tavapärase fakti mõistmisega olen ma pidanud kõvasti vaeva nägema.. Söök on olnud minevikus mu sõber, lähiminevikus mu vaenlane ja nüüdseks tahaksin ma temaga lõpuks sõbraks saada.
Ma tahaksin elu elada ilma, et ma peaksin põdema toidu pärast mida ma söön. Ma naudiksin toitu koos olles sõprade, lähedaste ja perega, sööksin seda mida mida ma tahan ega planeeriks iga oma ampsu ette.
Siiski ei tahaks ma, et ma endale ebavajalikku ja mitte toitainerikast toitu sisse pugida, vaid annaksin oma kehale seda mida ta vajab.. Ja me vajame kõike, aga normaalses koguses.
Inimesed kipuvad liigitama toitu tervislikuks ning mitte tervislikuks.. Kuid, kes oleme meie, et toitu sedasi liigitada?!?
Ma võin tuua ülikerge näite.. Aplesinid.. Peaksid ju olema täiesti tervislikud, vitamiinirikkad jne? Seda nad ongi- aga minu jaoks ei ole ta kõige tervislikuim ja parim valik kuna see tekitab minu kehal löövet ekseemi näol.. Mis ei ole sugugi kerge ära kannatada selle sügelemise pärast- ühesõnaga, see pole minu jaoks tervislik..
Meie keha oskab meile suurepäraselt öelda, mida ta soovib ja vajab. Kui on isu, tuleb oma isu ka rahuldada.. Jah, ütlen ausalt, et ma ei poolda mingeid Mcdonaldseid, hesburgereid, kiirtoidu kohti, aga siiski kvaliteetne tänavatoit, mida saab ka ise kodus valmistada on vahel tõeliselt meelirahuldav.. Söök on meie gaas, ilma milleta me ei liigu.. Ja selle, üsnagi tavapärase fakti mõistmisega olen ma pidanud kõvasti vaeva nägema.. Söök on olnud minevikus mu sõber, lähiminevikus mu vaenlane ja nüüdseks tahaksin ma temaga lõpuks sõbraks saada.
Ma tahaksin elu elada ilma, et ma peaksin põdema toidu pärast mida ma söön. Ma naudiksin toitu koos olles sõprade, lähedaste ja perega, sööksin seda mida mida ma tahan ega planeeriks iga oma ampsu ette.
Siiski ei tahaks ma, et ma endale ebavajalikku ja mitte toitainerikast toitu sisse pugida, vaid annaksin oma kehale seda mida ta vajab.. Ja me vajame kõike, aga normaalses koguses.
Tahaksin siia kopeerida ühe lõigu ühes blogist, mida jälginud olen, sest alati ei suuda ma oma mõtetes jääda positiivseks ning see on koht kust abi leian. Mulle väga meeldib kuidas see neiu selle kirja on pannud : ” Imagine that day when you are free. When you are free to live your life the way you want.. To be free of the demon that lives inside you. Not feel guilty over food or exercise. Not feel social anxiety or depressed. Not hate yourself or feel fat/useless. Instead that, have a voice in your head that tells you- You are amazing and worth to be happy! You must feel good in outfits and tell yourself that you are hell’a sexy!! We just need happiness in our lives.. We deserve happiness!!”
Ma tahaksin tõepoolest ennast taas õnnelikuna, iseendana tunda. Tunda rõõmu trennist, sõpradest, heast enesetundest ja söögist, ilma et ma midagi kahetseks..
Seda peaksime me kõik tegema..
Ma tahaksin tõepoolest ennast taas õnnelikuna, iseendana tunda. Tunda rõõmu trennist, sõpradest, heast enesetundest ja söögist, ilma et ma midagi kahetseks..
Seda peaksime me kõik tegema..
Me kõik oleme erinevad, meie kõikide kehad on erinevad ja me peame oma keha austama. Me ei saa kedagi võtta endale ideealiks, et voh, ka mina tahan nüüd selline olla ja teen selleks ükskõik mida.. See lihtsalt ei toimi nii!! Meie kehade koostised, vajadused, organid on piisavalt erinevad, et ühtegi koopiat siin maailmas ei leidu. See mis sobib sinu kehale, ei sobi absoluutselt mõnele teisele kehale.
Mõni sööb rohkem, mõni sööb vähem. Mõni aga ei suuda hoopis sellepärast oma head vormi saavutada kuna ta toitubki liiga vähesest ja ebavajalikust. Mõnel on olukord hoopis vastupidine..’
Mõni sööb rohkem, mõni sööb vähem. Mõni aga ei suuda hoopis sellepärast oma head vormi saavutada kuna ta toitubki liiga vähesest ja ebavajalikust. Mõnel on olukord hoopis vastupidine..’
Ma võin ausalt tunnistada, et viimased kaks aastat on olnud mulle ülikeerulised, aga ma tõisiselt tahan, et see kõik muutuks- ma tahan olla mina ise. Õnnelik mina.. Ükski muudatus ei toimu üleöö, kõigele tuleb anda aega. Ma tunnen ja tean, et olen suutnud edusamme teha, kuid et saavutada iseendaga hea läbisaamine, vaimne tasakaal- selleks on mul vaja kõvasti pingutada.
Minu ainuke soov sisimas on olla õnnelik. Teha seda mis mind õnnelikuks teeb, olla energiline ja taas kuulda laused, et just mina olen see väike ”Päike”.
Ma sooviksin, et oskaksin elada rohkem hetkes, rohkem praegusel momendil. Ma mõtlen pidevalt ja pikalt asju ette ning selles hetkes olemine jääb kõrvaliseks. Ma soovin, et oleksin hea kaaslane ja mõnus sõber, kellega on vahva aega veeta, kuid seda pole ma oma sisimas juba kaua aega olnud. Ma olen ebareaalne perfektsionist ja ettemõtleja. Vahel ma isegi imestan kuidas ma viitsin, kuid kas mu elu oleks mind nii kaugele viinud kui ma poleks selline?
Ma olen enda jaoks jõudnud ära teha juba üht-teist. Olen osalenud paljudes projektides, korraldanud pidusid, olnud aktiivne ÕE-liige juba aastaid, õppinud väärikalt, tegelenud spordiga, korraldanud üritusi väiksemate klasside õpilastele jms..
Selle üle olen ma tõsiselt uhke!!
Ma olen enda jaoks jõudnud ära teha juba üht-teist. Olen osalenud paljudes projektides, korraldanud pidusid, olnud aktiivne ÕE-liige juba aastaid, õppinud väärikalt, tegelenud spordiga, korraldanud üritusi väiksemate klasside õpilastele jms..
Selle üle olen ma tõsiselt uhke!!
Sisimas olen ma inimene kes süüdistab ennast igas pisimas veas, võtab enda õlgadele suhteliselt suuremad koormad ja olen inimene kes usaldab liiga kergesti.. Ma võin ja saan öelda, et olen hea inimene ja seda sama arvan ma ka teiste kohta, aga aina enam ja enam kogen ma sedaa, et inimesed lubavad ilma oma sõnu tõsiselt võtmata, loobivad sõnu nagu need oleksid tühjast kohast võetud ega mõtle oma tegude peale enne kui teol on juba tagajärjed…
Ma lihtsalt soovin, et me elaksime rohkem arvestavas ühiskonnas, sõbralikumas ja üksteist vähem mahategevas ühiskonnas. Ma ei näe, et sõbralikkus ja hoolivus on omadused mida tuleks alla suruda. Minu jaoka on imelik see, et olen tihti võõrastele naeratanud just põhjusega, et näha reaktsiooni.. nende reaktsioon on tavaliselt ehmatus või imelik pilk altpoolt kulmu. Kas on raske uskuda, et ma suudan naeratada? 😀 Aga eriti vahva on see kui sulle vastu naeratatakse! Neid inimesi võiks rohkem olla…
Tegelikult saan ma öelda, et elu on ilus ja väärib elamist. Elu ei saa olla ainult lust. Me peame teadma mis on rasked ajad ja peaksime õppima väärtustama häid ning toredaid aegu. Aegu millal tunneme rahu hinges, aegu millal saame olla vabad, hetki mis veedame koos pere või lähedastega.
Mina reaalselt olen ülisuur koduarmastaja ja ei soovi kodust kaua eemal olla. Kodu on mu kindlus ja tugi.
Mina reaalselt olen ülisuur koduarmastaja ja ei soovi kodust kaua eemal olla. Kodu on mu kindlus ja tugi.
Ma olen õnnelik, et mul on selline pere, sellised lähedased ja sõbrad. Tänulik armsa kodu ja sooja söögi eest, mis mind igal õhtul ootab. Üritan rahu leida endas, mõista ennast ja aru saada mis on elus vajalik ja esmatähtis.
Need on lihtsalt kaua mõtteis olnud mõtted, mille tahtsin kirja panna ja mul on hea meel kui see jutt kedagi natukenegi motiveerib.
Mina olen hingerahu leidnud lähedastes inimestes, looduses, meditatsioonis, raamatutes, blogides ja see kõik on andnud mulle motivatsiooni, et kirjutada..
Ootan ka huviga teie arvamusi, sest kommentaare lugeda on ainult lust ja rõõm!! 🙂
Jah, just nii väiksed asjad mind õnnelikuks teevadki!
Kallid ja paid!
-M
