Heihei, mu kaalikadjakapsad!
On ammu juba aeg! Räägime saadud ja antud kinkidest, kodutundest ja peaaegu süüvabadest jõuludest!
Mina saan ausalt öelda, et kingitused mulle meeldivad, aga veelgi enam meeldib mulle neid teha ja anda.
See aasta olid minu jaoks jõulud palju rohkem tundelised kui eales varem ja kingid nagu ei mänginudki mingit erilist rolli.
Väiksena lihtsalt läksid kingid rohkem korda, ain’t gonna lie!
Aga tõepoolest, ma tundsin see aasta jõulude eel eneses suuremat rahulolu kui kolm-neli aastat tagasi. See oli imeline tunne.
Kõik eelmised jõulud haiguse perioodil seisnesid enese piiramises ja süütundes. Olid kohutavalt keerulised aastad. Ma ei tundnud end absoluutselt hetkes.
See aasta oli kõik teist moodi.
Lõpuks olen saanud ennast faasi, kus suudan oma mõtteid aina paremini ja paremini kontrollida, kõige osas. Trenni, söömise ja eks ma vb. teen edusamme ka eraelus.
See aasta sünids reaalne jõuluime minu jaoks. Ma ei soovi seda siin süvitsi jagada, sest see oli eriline ja kuna teie kallid lugejad minu tausta spetsiifiliselt ikkagi ei tea, ei tea te ka minu pere olemust ja pereliikmete iseloome, siis oleks seda võimatu siin lahti seletada, kuid ma saan lihtsalt öelda, et see mis oli, tõi mul pisara silmist välja ja pani nii mõndagi pisiasja teistmoodi hindama, mille üle ma siiralt õnnelik olen.
Pere on kõik! Ma olen nii tänulik, et ma olen sündinud sellisesse peresse nagu ma olen.
Vaatamata sellistele erilistele tunnetele, kulges meie jõuluõhtu üsna traditsiooniliselt.
Kokkamine hommikul, lõunane jalutuskäik, surnuaias käimine ja nii pool seitse õhtul lauda istumine, üheksa aeg kinkide jagamine ja peale seda räige oigamine söömise pärast. Basic.
Iga aasta on mõte, et see aasta ei söö palju, aga lõpuks ikka peaaegu igaüks ägiseb räige täiskõhutunde üle.
Mina samamoodi kusjuures, kuid asi on oli minu puhul kindlasti Enzymedica ensüümides, mis tekitavad täiskõhutunde palju kiiremini, kui niisama, ilma neid võtmata. Seega, sõin ma kindlasti vähem, kui eelnevatel aastatel, kuid kõht oli sama täis.
Meie pere traditsioonilised jõulutoidud on: singi-oa salat, kartulisalat, moor-praad(sealiha kergelt praetud ja hautatud potis liha leemega – ÜLIM!!), keedukartul, praekapsas, ka kana tehakse ja muud pisikesed snäkid nagu singirullid ja kodus suitsutatud sealiha, ahjaa, verivorst ka!
Mina aga teen endale jõuluti söögid veidike eraldi, salatid siis peamiselt.. Vanemad valmistavad nagu ikka salatid selle tavalise majoneesi ja hapukoorega. Mina teen oma salatid aga kreeka jogurti ja lahja majoneesiga. Sink ja oad on phm. samad komponendi, kartulisalatiga samamoodi. Singirullides kasutan mina lahjat- ja suitsujuustu, ning taaskord kreeka jogurit ning lahjat majoneesi.
Sellega tulevad minu makrod sellised, mis kannatavad hiljem ka myfitnesspali panna!:)
Midagi söömata aga ei jää, kõike mõistuse piirides!
Kindlasti sõin ma veidike rohkem sellel päeval, kui tavaliselt, kuid ega ma selle peale palju isegi ei mõelnud ja kui mõtted tulidki, siis üritasin endale sisendad, et kaks päeva tibake rohkem söömist mind mammutiks ei tee ja kui oma vanasse rutiini tagasi saan, on kõik TIMM!
Täpselt nii ka läks, peale jõulusöömingu päeva(24.12) läksime järgmisel päeval(25.12) Tallinna kinno ning uisutama – veidike juba liikumist.. 26.12 tegin kodus üliheaa ülakehatrenni, kus harjutasin oma kätekõverdusi ja vastupidavust, sest keegi siin tahab kehalist kasvatust ja sporti minna õppima!!
Järgmistel päevadel oli jõusaalipäevad ning tänaseks, praegu siin seda juttu kirjutades pole mu kehal ühtegi mitte valusat kohta.. All that christmas food to booty!
Seega, no worries!
Aga kingid?
Jajaa, need kingid, kingid.
Kuna mul oma noormehe kinkidest läks üldse meelest ära pilti teha ja ta juba need Viljandi toimetas, siis on mul ainult au kirjeldada ja linke jagada!
Enne aga räägin ma veidi, mis minu lemmikud sõbrantsid oma kingikottidest leidsid!
Neiud, see kord on küll aeg, et kommenteerite, kuidas teile teie kingid meeldisid, OKEI? 😀
Temaga on raske.. Ausalt. Tal on nkn. olemas juba kõik võimalikud iluvidinad jms., seega pea plahvatab, kui on soov midagi kinkida. Pidin mõtlema veidike sellele, mis igale naisele üleüldiselt meeldiks saada.. Mina leian, et talveperioodil ühed seksikad nummid sokid on väga 5+ kink, selline ilus kruus koos kuuma šokolaadi ”cup”idega on kaa ju igaleühele meelt mööda.. Sõrmused – meeldivad igale naisele ning meie huuled vajavad kohe kindlasti iga talv KORRALIKU hoolt. Vannipallid ei tee ka kellegile tüli!!
Minu nummipallist trennitšikk sai endale aga mahedad batoonid, sest #protein is what you will need, right?!?!?
Tsipake õiget šokolaadi kaa! 😉
Ja mu lemmik klassiõde, haha sorry, but it is so.. Tema on mul kuntsilembeline..
Seega, selline vahva pliiats, märkmik ja küpsised – will do!
Teine kink oli BOX FULL OF HIS HAPPINESS!
Ehk siis..
Sinna karpi jõudsid pildid minust, mille ma kumafotos lasin välja printida, sinna jõudis rullmassaaži kinkekaart, sinna jõudis tema lemmik energiajook, lemmikud magusad batoonid, sinna jõudsid HELKURID, sest ta peab kaa helkreid kandma!!!!!, mis sest, et autoga sõidab(siili omad, sest ta armastab siile), sinna jõudis siilikestega kruus ja pähklid. Kõik see, mida ta üsna palju armastab?!
Aga mida mina ise siis sain?!?
Nonii..
Meie peres käivad asjad loosiga. Iga pereliige tõmbab loosiga endale kellegi teise pereliikmetest ja talle siis teebki. Ning alati paneme ka mingisuguse rahalise limiidi, millest summa justkui üle ei tohiks minna..
Minu saadud kingituste limiit vist läks ikka üle küll :(. Aga ma olen ka siiralt tänulik iga asjakese üle!
Nende lõhn on väga leebe, hapuka lõhnalised, kugi mina ise olen all about that sweetness. Sellegi poolest on mõelemad juba kasutust leidnud!!
Peaaegu kõik eelmised postituse pildid on tehtud telefoni kaameraga.
Samuti kirjutan ma juba kolmandat aastat oma jõuludest, et jätta alles endale mälestus nendest ilusatest hetkedest ja pühadest.
Im all about giving but I also like receiving!