Kuidas täiskasvanud tegelikult sünnipäevi peavad?

Heihei, mu kaalikadjakapsad!
Tõesti on jäänud taaskord pikk vahe sisse, aga ma soovin alati luua teile asjalikku sisu, mitte midagi usia-päisa kokku klopsida. Igatahes, eksamid on nüüd läbi, aeg on BLOGIDA ja tööd teha! Ma ei suuda siiani uskuda, et see kõik nüüd VIST? ikka läbi on, haha!
Emotsionaalsem ja isiklikum blogipostitus(Instagramis tuntud kui ”vingumise postitus”) tuleb üsna pea. Räägin teid surnuks eksami teemadel, kolimise teemadel ning trenni teemadel ;)!

Aga see postitus siin on all about fun, sest räägime sünnipäevast, melust ja kinkidest.. 
Mul oli sünnipäev juba 21.mail, aga näete, postitust saate lugeda kümme päeva hiljem. Mul oli vaja neid tundeid seedida eksole 😀
Igatahes plaanisin ma tegelikult teha kaks sünnipäeva – ühe sõpraega, ühe perega. Aga nagu saatus soovis, siis tuli ikkagi üks sünnipäev ning see koos perega.
Alguses plaanisin teha väikse istumise kohe peale 24.ndat maid ehk siis mata eksamiga samal päeval, et ikka mitut asja korrag tähistada, aga isiklikel põhjustel läks teisiti.
Eriti armas oli aga see, et kaks nummipalli tahtsid mulle ikkagi õnne tulla soovima ning nii nad tulidki, ühel kingikott näpus, teisel sirelid.
Nagu issver-sussver kui armas… 
Ega me palju juttu rääkida ei saanudki, kui juba mina edasi pidin ruttama, kuid ma olen selle eest nii-nii tänulik, et nad siiski tulid. Mida hing veel tahta, kui sellised nummipallid olemas on. Mul tõesti on vähe sõpru, aga need, kes mul on, neid ma hoian ja armastan kogu südamest! Mul ei ole eriti selliseid sõpru, kellele teeks nt. õhtul kõne ja ütleks, et ala tule hüppa läbi või teeme õhtu midagi koos. Kõik, kes mul on, need elavad kuskil kaugemal… Aga see selleks.
Oma õige sünnipäeva pidasin ma 25.mail ja no palju õnne, ilusa ilmaga mind ei õnnistatud ning väljas sünnipäeva pidamise asemel pidasime sünnipäeva hoopis sees.
Kuna minu vanemate maja on üsna pisike(õnneks on uus ja uhke valmimisel), siis oligi tunne, et häid lambaid mahub ühte lauta ikka paras ports ja just nii oligi..
Oma sünnipäevale kutsusin ma oma ema poolse õe(tädi) ja oodatud olid ka tema mõlemad tütred, kutsusin noorema venna, kes samuti tuli esimest korda oma kaasaga, mis oli kõigile kohe eriti põnevust pakkus ning kutsusin ka oma noormehe ema, koos kaasa ja tütrega + vanema venna kutsusin kaa.. Või noh, ei kutsunud, ta oli olemas, ta teadis, et tuleb tulla haha!
Minu jaoks oli see eriti äge, et mu noorema venna kaasa ei söö otseselt loomaliha, kala aga küll ja nii saigi valmistatud riisisalatit koos kalalihaga, suitsutatud kalaliha, valmistasin kevadrulle(sorry, ei teinud ise, ostsin rimist xD) ja tegin ka lavašširulle..
Okei, toidust ma nüüd pilte ei teinud, aga ma ütlen ausalt, et väga-väga nämm oli. Ma ei ole eriline toidublogi ja nii ma unustan pidevalt ära just toitu pildistada 😀

Aga teate miks mu postitusel just selline pealkiri on? 
Sest me tegime ülivingeid mänge. Või noh, mis ülivingeid nüüd, aga ÜLINALJAKAID küll.
Kuna mina alkoholi ei tarbi ja leian, et õiged emotsioonid kogetakse ikkagi normaalses olekus, siis ma mõtlesingi teha kaks naljakat mängu, millest üks oli ”sünnipäevalapse  iseloomustus” ning teine oli selline seltskonnamängude rubriigist, kus tuleb küsida ei/jah küsimusi ning selle tulemusel ära arvata, kes sa oled. 
See iseloomustus mäng on täiega PULL, sest külalistel tuleb öelda OMADUSSÕNU, need ei pea otseselt olema nüüd sünnipäevalast iseloomustavad ja seda parem ongi, kui need ei ole just seda sorti, sest siis saab eriti naljaka tulemuse tavaliselt(kui soovite saan jagada ka pildifaili sellest tekstist, et saaksite ka ise sünnipäevadel seda kasutada).
Ja seltskonnamängus me leppisime omavahel kokku, mis sorti tegelased me oleme, noh ala, kas oleme linnud, loomad, kuulsused, näitlejad vms. Me siis otsustasime minna kergemat teedpidi ja olime loomad. Milline au – olin esimene, kes ära arvas, kes ma siis olen. Jänes olin, säh sulle kooki moosiga 😀
Mäng kisus aga eriti lõbusaks ära, kui mu tädi hakkas igasuguseid vihjeid ette ütlema teistele ning nii vahva oli näha kõiki koos mängimas, naermas ja ühte sulandumas, sest ega me kõik üksteist pidevalt ei näe ning keda üldse nähti alles teist või esimest korda..
Isegi suguvõsa väiksematel liikmetel oli lõbus. Eriti lõubus oli neil vist mu saadud kinke vaadata, sest kui ma selleks neile loa olin andnud, siis rutati ulme kiirusega kinke sorteerima. Hiljem paluti mul veel neile meiki teha. Nii vahva oli, ausalt!
Tädi jäi veel ööseks ning nii me istusime – mina, tädi, täditütar ja mu ema umbes kaheni öösel üleval, lihtsalt arutasime maailmaasju. Nii tore on, kui seda veel kellegagi teha saab!

Järgmisel päeval ruttasin ma Tallinasse, et oma väga ammuse sõbrannaga kokku saada, sest ka temal oli sünnipäev just hiljuti olnud, kuid hommikul oli mul ees üks väike üllatus. Nimelt eelneval öösel kirjutas mu algklasside parim sõbranna, et ta on minu kodukanti tulemas ja juba üsna varahommikul, nimelt siis kala püüdma.. Ma ei olnud kade, kutsusin ta kohe ka enda poole või noh, tegin seda veidi viisakamalt ikka, öeldes, et võin kohvi pakkuda, kui ta peaks seal kalpüügist ära väsima. Ja nii ta tuligi, mina pakkusin pannkooke ja kohvi! Rääkisime seal tükk aega ja ma tundsin ennast nii hästi. Meie suhtlemine on viimastel aastatel kesine olnud, kuid mu hing tundis ennast nii koduselt kui saime taaskord maailmaasjadest rääkida ja vanu aegu meelde tuletada. See oli parim sünnipäevakink üldse!
Aga Tallinnas me palju ei teinud, vähemalt sain oma kallikest näha, saime koos söömas käia ja shopatud. I love her!
+ me jagasime ikka kinke kaa. Ma nii imestasin, kui palju ta seda knki tehes mu tervise peale mõtles. Nagu, how cute is she
Jagan teiega ka posu pilte! 🙂
Minu enda sooviks sünipäevaks oli vaid see, et saaksin käia juuksuris ja lashliftis. Teate küll, lõpetamiseks normaalseks või midagi. See soov saigi kenasti täidetud!
Tulemus oli ikkagi see, et sain hulga igast manti, mille eest küll üdini tänulik olen, kuid mida absoluutselt vaja poleks olnud.
Kurikuulus kell, millest tegelikult paljud reviewd soovivad – see tuleb! Im sososo happy for it!

 Ja see vahva tegelane siin on ari difusser. See on siis selline asi, et tema sisse tuleb panna vesi ja vee sisse omakorda eeterlikuõli. Kui ta tööle panna, siis muudab alumine osa värvi ning hea lõnaga aur tuleb välja. Ma tellisin selle mingi kaks kuud tagasi Aliexpressist ja lõpuks sain ta kätte!!

Ja muud pilti! 

 Neid ”igapäevaseid” asju kolides läheb täiega vaja..

Pole veel proovitud, kuid kui proovin, siis näete Instagramis, mida ma arvasin nendest!
Kõige ilusama disainiga kõrvarõngad lõpetamiseks!

Kuna töö tõttu mul palju aega jõusaali jõudmiseks ei jää, siis mu kaasa kinkis mulle kummid ja slaiderid, millega kodus harjutusi teha!!

Hoia kehatoodete arvustust näete samuti peagi Insagramis!!

Ja mu südamedaam hoolitses korralikult selle eest, et ma oma keha eest ikka hoolt kannaks ning kvaliteetset vett jooksin!

Notvot, loo moraal siis see, et tahad vähe ja vahel saad hoopis palju ning alkoholita saab kaa toredalt ja ülinaljakalt aega veeta!

kallid-paid
-M
Shopping Cart