Heihei, mu kaalikadjakapsad!
Kõik, kes te ikka loete mu postitusi teate seda, et olen peale anoreksiat kõvasti maadelnud kõhuvalude ja ebamugavustunnetega.
Olen otsinud abi, külastanud perearsti, kes mitmeid ravimeid välja kirjutas, kuid abi ei midagi.
Sellele järgnes minu enda tundide pikkune otsimine netiavarustes, loengute kuulamine, kuni leidsin Enzymedica seedeensüümid, mis tänaseks päevaks on kindlasti minu õhtusi seedeprobleeme ning kõhuvalusi leevendanud, kuid probleemid pole sugugi kadunud.
Viimane nädal on olunud väga-väga kurnav, sest tervis veab päris tugevalt alt..
Kuidas?
Seda on isegi raske kirjeldada. Tänu koolile on mul hetkel väga tugev stress, mis lööb välja ekseemi näol, seedeprobleemidega, mõtteprobleemidega, kurnatuse ja ka probleemidega naisteasjus. Peale talvevaheaega pole mul mingit motivatsiooni, et koolis olla ja seal kenasti vastu pidada.
Pidevad nõrkushood, väsimus, soov magada..
Mis toimub?
Veel eelmine nädal tegin ma trennisaalis edusamme, tõstsin raskusi, mida ma ei ole kunagi varem julgenud ja jaksanudki tõsta, see nädal aga kui ühe korra trenni jõudsin, ei jaksanud ma eriti midagi.
Stressi on olnud rohkem kui seda oleksin arvatagi osanud. Jah, üks asi on kool, teised asjad on juba kodusemad lood, mis meeleolu kõvasti kõigutavad ning ka enda mured ja mõtted tuleviku ees.
Nii kerge on öelda tegelikult, et peaksime elama hetkes, nagu ma ka seda ise olen öelnud, kuid hetkel on tõesti keeruline. Sisseastumiskatsed on ukse taga ja kuklas tiksub mõte ”kuidas ma need ära teen”, ”kas ma saan ikka ülikooli sisse” jnejne..
Okei tõsi ta on, kui ülikooli uks mulle suletuks jääb hakkan ma kohe asju ajama, et Austraaliasse tööpõldu harima minna, kuid siiski sooviksin ma oma soovitule eriala sisse saada ning aastakese ära õppida enne, kui jalad teise riigi poole tatsama panen.
Enne sisseastumiskatseid on ju ka veel koolieksamid, millest matemaatika mu suurim peavalu on.
Ma ei ole rumal, ma saan tunnis aru kõigest, aga kui mulle töö ette anda, siis jookseb mu aju korralikult kokku ülesannete puhul, mille laadseid pole varasemalt saanud läbi lahendada..
Aga milles oli postituse point?
Point oli tegelikult selles, et minu kõhumured praeguseks hetkeks ei ole vist kaugeltki läbi.
Tänu sellele, et mu kõht on väga kapriisne on mul ka väga paljud teised toimingud häiritid sh. õppimine ja trenn….
Toon näite: Koolipäeva hommikud algavad mul kõik suht samamoodi: söön hommikust, kõht läbi ei käi, terve päeva kannatan valu käes, tunne nagu keegi oleks pulga alakõhtu pannud, kõht on punnis ja ebameeldiv.. Nii kestab see terve päeva, selle hetkeni, kui koju jõuan, tassikese kohvi teen ja vb. lõpuks vetsu saan.. Koolis on piin olla, sest keskendumine on häiritud ja enamik mu trenne mööduvad väga suure ebameeldivustundega.
AGA, kui on kodune päev, siis toimub mu seedimine peaaegu perfektsel. Kas tõesti kõik on PSÜÜHIKAS kinni? Või miks see nii on? Kas kellegil teist ei ole sellise asjaga kogemusi olnud?
See kõhuprobleem oli üsna tavaline asi ja on olnud nii ligi aasta, kuid viimased perioodid on mu seedimise väga sassi löönud ning tulemuseks on see, et ma käin väga ebaregulaarselt tualetis, juba ainuüksi vett juues tekib kõhus väga suur ebamugavustunne ja mulin..
Mis seda kõike põhjustab? Kas on kellegil õrna aimugi? Sest mina tahan teada…
Tänaseks olen ma pannud aja taaskord perearstile, et lasta teha põhjalikud vereanalüüsid ja kui need on korras, siis palun suunamist edasi sooltearsti juurde..
Kui SUL on teadmisi, siis palun ole hea ja jaga!!