Oh kaalikad ja kapsad..
Lõpuks on kool kohe-kohe lõppemas. Ma olen seda NII pikalt oodanud. Mulle isegi ei jõua siiani kohale, et mul on jäänud vaid viimased päevad ja viimased pingutused, et on praktika edukalt lõpetada. Kui aus olla siis ma olen kõigest väga väsinud. Mäletan, üheksandat lõpetades ütlesin, et gümnaasium on ainus õige valik ja sinna ma ka lähen- no nii juhtuski, kuid praegu ma ütlen küll, et ma väga loodan, et astusin õige sammu, kuid kooli valikut olen ma kahetsenud küll. Eks siis paistab, kas mõtlen nii ka järgmisel aastal. Sisimas loodan, et kümnes klass oli lihtsalt üks raskemaid ning, et edaspidi olen juba kooliga harjunud ja saan ka oma tujudega ning iseendaga paremini hakkama.
Kui vaadata kooliaastale tagasi, saan olla enda üle uhke. Lõpetasin kümnenda klassi kursused neljade ja viitega v.a matemaatika viimane kursus.. Mitte, et need näitaksid kui hästi ma tegelikult hakkama sain, kuid soliidseid hindeid ekoolis näha on närve rahustav. Kool on minu jaoks väga pingeline, kuna olen isiksus, kes üritab kõike perfektselt teha ja kardab midagi valesti öelda või teha..
Kogu aasta jooksul mida ma õppisin oli see, et piisav uni, korralik söök, veidike aega endale- need on kõige olulisemad edukuseks.. Kui sul puudub su kvaliteetne uni, korralikud söögikorrad, siis oled närviline, kuri, sul puudub motivatsioon ja probleemid leiavad su iseenesest üles. Tänu sellele on minul oma kallite inimestega probleeme olnud tohutult, kuid koolimuredele lisaks veel mured lähedastega.. See ei tee elu just eriti kergeks.
Minu jaoks on kõige olulisem siiski vaheldus ja puhkus.. Kui ma lähen liiga koolirutiini sisse siis ma ei suuda sellest enam välja tulla.. Pean kõik asjad isegi, et varem tehtud saama, põen liigselt, närveerin, nutan ja mis kõik veel.
Selle vastu on minu puhul aidanud ainult puhkus. Kaugemal kodust ja õppimise muredest. Viimasel aja olen sellega ka paremini hakkama saanud. Võib-olla ka sp. et käin terapeudi juures, kes aitab mõtteid suunata ja nendega paremini toime tulla. Tema juures käies olen ma lõpuks suutnude endale sisendada, et me pole robotid vaid reaalsed tunnetega inimesed, kes käituvad vahel ka täiesti ebanormaalselt ning see ongi NORMAALNE!
Seoses puhkusega olen vahepeal teinud üht-teist põnevat!!
Esiteks külastasime perega ”Jäneda laat”, mis oli reaalselt minu jaoks puhkus. Inimesed, melu, uued põnevad maitsed, käsitöö tooted, hea toit, taimed ja mis kõik hea veel!! Käisime Melviniga mitu-mitu tiiru koos, ostsime asju siit ja sealt. Tema oli ikka oma suitsuvorsti jahil, mina leiva jahil. Ma olen see tavaline, tõeline eestlane, kelle laual ja iga toidukorra juures peab olema leiba.
Uueks suureks lemmikuks on minul muutnud kanepiseemne leib!! Lihtsat APPIAPPI kui hea on kui need seemned su hamba all krõpsuvad! 😀 Jäenda laadalt õnnestus mul ka ühte superfood type toodet osta- Tegu on siis kama-astelpaju seguga, mida saab panna smuutisse, jogurtisse või keefirisse.. Olen seda kasutanud igal hommikul ja mu seedimine töötab nagu kellavärk. Tõsiselt väärt asi!!
Juba järgmises postituses rohkem koostööst!!
Juba järgmises postituses rohkem koostööst!!
Peale seda nädalavahetust pidin veel vastu pidama neli päeva, et oma kalli juurde Viljandisse saada. Täiesti uskumatu mis koht see Viljandi on.. Ma olen täiesti hämmingus. Need kohvikud, loodus, õhk- see kõik on nii teine ja OII kui mõnus!!
Läksin Viljandisse, oma kallile sünnipäeva puhul külla, et temaga tema kodukohas aega veeta ja nii otsustasime minna ka Paintballi mängima.
See oli lihtsalt midagi hingele. Ilma üle võis ju nuriseda, aga õige riietus on kõige alus! Nautisin seda täiel rinnal..
Järgmisel päeval oli Viljandis aga kohvikuteöö, millest samuti osa võtsime- see melu jne mis seal oli, oli palju väärt, mis sest et hamba alla midagi erilist ei saanud. Õnneks saime me lõunal Rohelise maja poodi ja kohvik‘ut külastada, mis mitte kunagi alt ei vea!! Nägin täiesti juhuslikult seal ka oma kunagist kooliõde! See on sukumatu kui väike Eesti on!! Kelly, kui sa seda lugema peaksid, palju edu sulle suveks! Me näeme kindlasti veel! 😉
Samuti langesid ”Viljandi Hansa päevad” ühte aega minu sinna minekuga. Taaskord sain oma närve kokku lappida laadal ringi käies ja seda melu nautides.
Ühesõnaga kõik veedetud päevad Viljandis olid minu jaoks võrratud! Ma olen õnnelik, et see noormees mu ellu taas värvi tõi ja, et ta mu tujusi ning olekuid nii võrratult kannatanud on.. Milline mees!! ❤
Jäänud on vaid mõned päevad ja juba üsna pea saan ma osa ka BLOGIAUHINDADEST!! Ma siiralt loodan näha seal säravaid persoone ja natukenegi nendega tutvust teha ning vahvalt aega veeta!! Küll on hea tunne, kui on mida oodata! 🙂
Mina ootan aga teie kommentaare, mida teete teie kui tahate puhata ja kas te üldse oskate puhata?
Kommentaaride lahter on teile kallikesed!!
-M