Ettevõtlikkusest sportlikuseni!!

Jah just nii!

See postitus on seotud ühe vahva mõttega, mis mul tekkis tänu mu kallile silmarõõmule, kes ütles, et selline võimalus on olemas- ma ei kavatse seda ka kasutamata jätta 😉 

Nimelt otsib Sportland vahvat blogijat, kellega koostööd teha ja kas ma peaksin ütlema sellisele võimalusele ei?
Kindlasti mitte!!

Mul on palju kirjutada, spordist, ületreeningutest, haigustest, toitumisest(mis vigu ma ise olen teinud, mida siiani teen ja mida üritan vältida)… Seda kõike olen ma tegelikult kaua aega juba tahtnud jagada, kuid julgust on nappinud.
Inimeste kurjad kommentaarid oleksid ehk liigselt südant riivanud, aga aeg on ka edasi liikuda ja uusi väljakutseid vastu võtta, on mul õigus? 

Ühesõnaga, kavatsen ma sellest EEPILISEST BLOGIJA OTSING’ust osa võtta! 🙂 

Jagaksin suurima rõõmuga seda, kuidas leidsin mina tee spordini…

Alustama peaksin sellega, et umbes neli aastat tagasi ei olnud ma kaugeltki selline nagu olen ma praegu, nii kehalt, vaimult kui üleüldiselt.

Minnes neli aastat tagasi, olin ma 12 aastane, ülekaalus, tavaline kooliõpilane, kes kannatas jah, suuremal või vähesemal määral koolikiusamise all.. inimeste sõnad läksid kergelt hinge ja alati oli kellegil midagi öelda. Selle kõige ma peitsin aga naeratuse taha ja kõik alati imestasid mu elurõõmu. Kui aus olla olid igapäeva osaks muidugi limonaadid, saiakesed ja muidugi Milka šokolaad oli suur lemmik ja ega ma krõpsudelegi ei öelnud.. ja nii see kaal kogunes.. Enne kooli minekut olin ma pisike, isegi mu vanemad kutsusid mind kribuks 😀

Arstide sõnul oli suurenenud kaal ja söömine suuresti ka koolistressi süü, kuid see on rumal vabandus minu silmis.. 

Endaga tööd tehes, aktiivne olles ja paremini toitudes e. tervislikult enamus ajast- ei ole kaal just kerge tõusma. 

Aga asi pöördus, kui mu perearst mind diabeedikute arstile suunas probleemiga, et veresuhkur olevat liiga kõrge, kuid kokkuvõtvalt ei olnud sellega midagi hullu ja arstil käigul tehti mulle hoopis selgeks, et olen ülekaalus nooruk, kes peaks ainult vett jooma ja porgandit sööma.. See mõjus täpselt nii, et varsti avastasin end käimas jooksmas, muutumas aktiivsemaks- toitumist ma suuresti veel ei muutnud, kuid limonaadid hakkasid kõrvale jääma ning need asendusid maitseveega.. saades vanemaks avastasin ma asju, mis mulle tohutult meeldisid.,,
 Nendeks olid tantsimine, noorteprogrammid, õpilasesindus, koolitöös edukas olemine oli nr 1… Polnud üritust või tegemisi kuhu ma poleks jalga pistnud. tegelesin spordiga, laskmisega, tantsimisega, programmidega jnejne. Kui olin kaodanud sellise eluviisiga juba 15kg (sõin sealjuures mida ihkasin aga olin aktiivne) hakkas ka norimist vähenema, tundus et ollakse pigem kadedad mu edukuse ja muutumise üle.. See andis motivatsiooni ja mõni aeg hiljem avastasin ma ennast arvuti tagant uurimas erinevaid toitumisalaseid lehekülgi kust kogusin tohutult palju valet infot, mis andis suure tõuke selleni, et lõpetasin alakaalus, kus puudus söök , oli metsik trenn ja minimaalne puhkus.

Jõuetus oli lõpuks mu teine nimi.. Sellest ma veel pikalt rääkida ei soovi, kuid kõige selle juures jõudsin ma osavõtta programmist nimega Entrum, kus minu kirg tõeliselt välja lõi!
Mis on ENTRUM?
Entrum oli mõeldud ettevõtlikele noortele, kes sooviksid oma ideid ellu viia ning midagi ägedat korda saata. Entrum kestis pool aastat, kus sain oma esinemisjulgused, teadmised ja tahtmised ühte ühendada ja lõpuks midagi korda saata..
Ma tean kui keeruline on treening kui aega napib ja nii oli minu ja minu tiimikaaslase, kelle samuti Entrumilt leidsin, ideeks E-TRENN!!

E-trenn kujutas endast treeningut läbi mingi livestreami, kuid me ei suutnud päris seda õiget livestreami leida ja kasutasime algul Google Hangouts’i, kuid hiljem kolisime ümber Skype’i.. Trennid olid mõeldud nii personaalseks treeninguks kui ka väiksema grupi jaoks- mõtte erilisus peitus selles, et treenerid näeksid nii trennihuvilisi kui ka treenijaid näeks treenereid ning seda kõike kodunt lahkumata!!
Meie silmis ideaalne idee. Meil oli plaanis ka tulevikus treeneripaberid ära teha(kusjuures see mõte on mul siiani), kuid peale Entrumi finaali, kuhu me lõpuks õnnelikult välja jõudsime- me sellega nii võrd edasi ei tegelenud, kuid saime siiski tohutu pagasi, kuidas luua oma ettevõtet, saada tugev põhi ärimaailmast ja kuidas oma ettevõttele elu sisse puhuda. Ning kogu see protsess ainult kasvatas armastust minus spordi vastu!! 
Annan ka oma lubaduse, et õige pea olen ka mina tagasi reel ja taas spordivõimeline!!

See on see lugu, mida soovisin paljudega jagada ja ma tahaks öelda, et kõik on võimalik.. Ma tahan jõuda kaugele, olla edukas, olla sportlik ja tervislik ja ma tunnen, et seda lugu jagades suudan ma kellegis tekitada tunde, et ka nemad suudavad kui tahavad!!
Minu armastus Sportlandi vastu andis motivatsiooni, et kirjutada üks vahva jutuke ning panna see teele avalikuse poole!
Ootan ka kommentaare ning Teie lugusid!

Kui keegi soovib teada saada E-trenni ja Entrumi kohta siis klikka tumedatel sõnadel! 🙂