Heihei, mu kaalikad ja kapsad!
Postitus tuleb väga isiklik ning räägin teile rohekm sellest millega tegelen, oma edusammudest, unistustest ja plaanidest.
Motivatsiooni jagada või probleemidele lahendusi koos leida on minu silmis alati tore!
Kui Sul on tunne, et soovid kaa midagi jagada, siis ära karda kommenteerida!
Nii..
Olles nüüd 12.nda klassi õpilane, siis saan öleda, et lõpuks olen ma sisse elanud. Ja täiega! RRG on kodu, mis pole kodune. Olen aga siiralt tänulik, et RRG on mu nahka paksendanud ja pannud iseenda eest seisma ning on ka pannud mõtlema, mis on minu jaoks oluline/mis mitte.
Miks pole RRG siis kodune?
Olles õpilane, kes viitsib ja tahab õppida, kes on aktiivne koolielu edendaja ja kaasalööja, pean ma ikkagi silmitsi seisma õpetajate poolse, mitte just kõige toredama käitumisega..
Mis mõttes?
Mainin ära, et oman isiklikult siirast soovi õppida ning seda päris ausalt. Mul on soov õppida ja teadmisi omandada, aga kõige naljakam on see, et kui ma julgen õpetaja käest küsida(teatud õpetajad, mitte kõik), siis mulle lihtsalt ohatakse vastu, kortsutatakse kulmu või elatakse oma koduseid ärritusi vist minu peal välja, aga kohe kindlasti saan ma nii mõnegi teise õpilase eest seda kaa väita. Ei ole mina ainuke.
Nii äge moment oli see, kui vaatasin isegi kulm kortsus tahvli poole ja küsisin üle õpetajalt ja väga viisakalt/ilusti küsisin, et kuidas see või too sinna tahvlipeale tuli, kust õpetaja selle võttis?
Vastuseks tuli esiteks väga sügav ja üsna hästi kostev ohe, mis oli vist klassi lõppugi kuulda, sest kogu klass jäi peale seda nagu vait.. Võib-olla oli see minu ettekujutus, sest mul hakkas väga piinlik, kuid siiski..
Ning sellele järgnes üsna ülbe, nina püsti seletus. Justkui vihje sellele, et kas ma ise ka ikka aru saan kui loll ma olen?!?!
Mkm, ei olnud üldse piinlik.. Mkm…
See ei huvita kedagi, et ma istun peaaegu igas tunnis esimeses pingis, et kuulata, aru saada, keskenduda ning vajalikku kõrva taha panna, SEST mind reaalselt kaa huvitab..
Mis motivatsioon ja tahtmine peaks õpilastel olema, et küsida asju üle, kas nad on õigesti aru saanud või mitte just sellise käitumise puhul õpetaja poolt??
Ei ole ainult õpilased ja lapsed üldiselt need, kes on nn. halvasti kasvatatud ja ülbed. Vahepeal võiks teisest vaatenurgast ka neid asju rohkem jagada ja ilmsiks tuua.
Ka mina olen üritanud natukene rohkem seda teed nüüd minna, et konsulteerin lihtsalt mõne veidike taibukama õpilasega tolles aines, sest mingit vanema generatsiooni õpetaja koduseid või isiklikke probleeme ma oma nahal küll tunda ei viitsi.
Tänutäheks olen neiudele abistamise eest isegi kasulikke, energiarohkeid batoone viinud, et nad viitsivad minuga jännata ja abiks olla, kui seda ei viitsi inimene, kes selle jaoks mõeldud on.
Jah, ma olen kursis, et mu kooli õpetajad ka loevad mu positusi, kuid mis seal ikka. Minu blogi, minu arvamus ja minu kogemused.
Pureness my loved ones!!
Õpilasesindus!
My secret happiness in school!
Mul on siiralt hea meel, et meil on selline kirju seltskond nagu ta meil on. Mu sisemised pisikesed või mitte nii pisikesed tegelased on sirgumas ning ÜLIM on näha, et nad tahavad suurtega koos tegutseda ja midagi imelist korda saata.
Olgu selleks helkurikontrolli korraldamine, loomeõhtute tegemine, balli korraladamine vms.. Nad on suurepärased!
Taaskord jällegi tunnen mõnes olukorras ülekohut.
Kuidas?
Just selles mõttes, et me teeme, me korraldame, me märkame rohkem kui enamik koolis olevaid kodanikke, kuid meie tehtud üritustel näen ma harva osalemas õpetajaid, kes huvituksid siiralt meie tegemistest ning mingist kaasaelamisest väga rääkida ei saa. Ja siis kirume rõõmsalt õpilasi, et nemad ei võta millestki osa.
Hmmm.. Kas pada sõimab katelt, aga ühed mustad mõlemad?
Iga kooliaasta algul(aktusel) tuleb võib-olla paar julgustavat sõna meie suunas, et osalege ja tehke midagi paremaks, uued liikmed olete oodatud ja blabla, kuid ülejäänud aasta on suhtelist ”möh”. Vahel saame minu silmis täiesti asjatult mööda päid ja jalgu.
Aga ju on see siis koht, kust jällegi õppida ja oma nahka sellise keskmise alligaatori suguseks kasvatada..
Siiski, RRG õpilasesindus on minule andnud sisemist kindlust, teadmist, et mul on koolis see safe place, kus olla ja alati saan seal oma muredest rääkida. Mine nuttes või naerdes.. They are always for you!
Töö?!?!?
Nagu mind võib juba tunda, siis uued tooted, proteiinibatoonid, sweets, cheat bites/meals jne, see on minu pärusmaa. Aga….. Seda kõike ei saa kaugeltki ilma rahata.
Ma nüüd täpselt ei mäleta, kuid kas see oli mu kuues aasta suvel tööl käia?
Kolm viimast aastat olen ma käinud suveti kahe koha peal korraga tööl.
Kooli kõrvalt siiani pole varasemalt ma tööl käinud, but nothing is same and old for me!
Ma olen suutnud seljatada väliselt anoreksia(vaimne maadlemine on siiani käimas), ma olen üles ehitanud mindagi mida armastan e. mu Kaalikadjakapsad, ma olen tegelenud enese arendamisega(trenn, toitumisnõustamine, enesearmastus) ning aru saanud, mida ma siin maamunal ikkagi ära tahan teha, noh nii laias pildis.
Töö on mul võimaldanud lubada endale asju mida pean oluliseks- puhkus kallimaga(klikka siia), uued tooted poelettidel, Eestimaa avastamine jnejne. Muidugi on palju kaasa aidanud sellele ka mu kallim!
See töö kooli kõrvalt on aga kohe kindlasti minu jaoks üks ülimugav variant, kuidas vahepeal taskuraha teenida ning mul on päris OK oskus seda taskuraha ka hoida. Kohe jõuame sinna, kuidas ma siis seda ikkagi hoida olen osanud. Degusteerimistöö on mulle täpselt sobilik, sest rääkida ja esineda mulle meeldib! 😉
Kolisime!!
Eelmisest teemast hüppame üle nüüd siia.
OFFICIALY, on meil nüüd oma korter!
Millest või miks selline valik? Keeruline täpselt öeldagi. Mina leian, et mul oli aeg teha mingi teistsugune samm edasi ning leian, et mu noormees oleks võinud kaa sellise sammu koos minuga astuda ja ta nõustus 100% sellega. Keskkonna vahetus on see, mida ma siiralt vajan/vajasin. Võtan asja üsna rahulikult ja alles harjutan end korteriga ja uue koduga ning eelmise nädala lõpul me alles viisime asju sinna. Ma kukkusin muidugi koristama ning kõike kodusemaks tegema. Tulemus oli üsna meeldiv!
Juba kevadel lendam ma nkn. pesast väja. On aeg juba ennast, kui ka teisi selleks harjutada.
Seoses eelnevalt mainitud kahe koha peal töötamisest ja raha kõrvale panemisest… Täpselt ilus summa sai minu poolt hoitud, et korteri eest esimest üüri tasuda, noormees aitab ju kõige muuga sinna juurde(kommunaalid jne) ning tööotsad on minul ikka sellepärast, et me mõlemad toidulaua üsna söödava hoiaksime ning, et muud vajalikku lubada saaksime :).
Trenn/treeningkava!!
Kes teab, kes ei tea, aga jah, ma tellisin endale mitte treeningkava, vaid toitumiskava ja see oli üks toredamaid otsuseid. Mitte, et sellest oleks mingi hull tulemus tulnud, aga minusse on 100% sisse kodeerunud see, et kui ma ei söö nii nagu kava on loodud või mu makrod ette näevad, siis tunne on suht sluggish ja mitte seda nüüd halvas mõttes!
Mu toitumiskava on ülimõnus, ega piira mulle mitte midagi.. Kõik, mis jääb mu kava piiridesse on lubatud ning isegi cheatday(päev, kus ei söö 100% makrote piires) on lubatud, kui tunnen, et seda korra nädalas vajan!
Treenida jõuan ma nüüd palju rohkem, kuna toitumiskava ja seedeensüümid on lausa imet teinud!
Täpsemalt treeningu ja toitumiskava kohta saate lugeda peagi tulevas postituses!! 🙂
Ütleme nii, et kui ikka väga tahad, siis jõuab küll ja ega ma oskan ka võimalusi leida, et endale asjad mõni kord paremaks muuta. Ala leian ma koolis võimalusi, et magada(haha do not hate me), sest õppetöö, trenni ja töö kõravlt jäid öötunnid liiga lühikeseks. But well, ka need on üliolulised. Kiire ja tempokas eluviis on mulle, kuid kui see jällegi liiga inentsiivseks läheb, siis kohe kindlasti on mul sada tervisejama küljes.. Siis on aega millegagi tagasi tõmmata!
Väike ülevaade, sest pole jällegi pikemalt lobisenud ja arvamuspostitusi hakkab veidi lisaks arvustustele ka tulema!
Be safe!