Heihei, mu kaalikad ja kapsad!
Väike ülevaade teile..
Olles 12.nda klassi õpilane, siis bardon me, aga aega ei ole just varnast võtta..
Tegelikult tahaksin palju rohkem ägedat kontenti toota, aga proovin olla ka Instagramis aktiivne, kui siia vahvaid tekste palju kirjutada ei jõua.. Seega, hoia silm peal mu Instagramil!
Kui keegi teist minu blogi Instagrami jälgib, siis teate, et halan üsna palju selle üle, et kardan tulevikku ja pole eneses väga kindel. Mul tõesti on konstantselt mõtted ülikooliga seoses ning mõtted, kuidas sinna sisse saada.
Olen ikka paras pähkel, kui muretsen kaugema tuleviku pärast, endal aga eksamid KÕIGE PEALT ju ukse taga.
Ma olen endale mõni päev, kui üksi olen saanud olla, kõva häälega rääkinud, mis on minu tulevikuplaanid, mis mind tegelikult peaks huvitama ning millest peaksin enim hoolima.
Teate..
Matemaatika eksam, eksole. Mul ei lähe seda ABOLUUTSELT vaja. Matemaatika eksami tulemused ei mängi minu sisse saamises ülikooli mitte mingit rolli. ZERO. NADA.
Aga ma siiski põen ja muretsen selle matemaatika pärast iga päev, sest vahel tekib mul tunne nagu ma ei saaks seda ühte vajalikku punktigi äkki kätte.
Matemaatika on minu jaoks nii must maa ja ma ei tahagi sellest midagi teada, kui aus olla.
Andke mulle bioloogiat, eesti keelt, majandust, geograafiat. I will battle you, I promise. Andke mulle terviseteemalised podcastid, scientific researche, anatoomiaõpikud. IM SOLD…
Paar päeva tagasi olin ma oma sõprade palvel neil abis Rakvere Noortemess 2019 üritusel ja see oli üks väga värskendav kogemus ja üritus.
Me istusime koos väga erinevate inimestega ja rääkisime koolisüsteemist, ettevõtlusest ning sellest, kuidas noored üldse võiksid ja kas nad peaksid ettevõtlusega alustama.
Järeldus, milleni jõudsime oli see, et meie koolisüsteem piirab meie laste ja noorte loomingulist lähenemist ja piirab ettevõtlikust, teotahaet jms.
Kuidas?
Toon mõne näite: Matemaatika ülesannet lahendades jõuan ma oma loogika ja käikudega õige vastuseni. See aga pole õige vastus, sest lahend ei ole saadud ettenähtud valmite või lahenduskäikude järgi..
Ettevõtlikust ei soosi üksi teine õppesuund peale majanduse. Teistes suundades ei räägita ettevõtte loomisest, selle alustalades ja eeldustest ja majandus suunda valivad aina enam need, kelle jaoks teater on liiga igav ja reaalained liiga keerulised. Tulemuseks on see, et klassis on 1-2 ettevõtliku inimest, kes lihtsalt kogu massi varju jäävad. Nii tore!
Ja nii olen ka mina olnud päris ägeda pundi keskel, kus majandusest reaalselt huvituvad 3-4 õpilast klassis. Aga noh, mis seal ikka. Meie oleme vähemalt välja paistnud. Millegagi…
Ja nii ma siin istungi, üritan oma arvamust vähemalt kirjapildis avaldada, sest meedial on suurem jõud, kui seda on minu üksikul häälel päris elus.
Igapäev ma mõtlen ja üritan arusaada, mis on õige, mida ma peaks tegema, et oma unistustele ja oma soovitule lähemale jõuda.
Minu soov edasi õppida, saada õpetajaks ja personaaltreeneriks on minu silmis nii väärtuslik, sest mõlemaid valdkondi esindavad tihtipeale mitte nii pädevad või ebaprofessionaalsed persoonid. Ma tahaks olla üks nendest, kes muudab õpilaste elu põnevamaks ja inimeste heaolu paremaks ning tahan ka ise tänu sellele areneda.
Minu motivatsiooni ja tahet aga sisseastumisel nii aga kahjuks ei hinnata. Oluline on ikka see, kuidas ma jooksen 500m, 100m ning kui palju ma jõuan teha kätekaid ja istessetõuse.
Aga ma luban iseendale, et ma PUSHIN, nii palju kui jaksan, et saada tegema seda, mida tunnen, et minu hing teha tahab.
Ma tahaks olla noortele motivaator, ma tahakin kirjutada oma raamtut, ma tahaks läbi viia loenguid, jagada kogemust ja teadmisi, kasvatada teadlikust.
Ja sellele kõigele mõeldes – eksamid, ülikool, trennid, mitte piisavalt hea olek jms., lööb mind vahepeal nii sassi, sest miljon ust, mida avada ootab ja ma olen nagu eesel kahe(tegelikult ligi 20ne) heinakuhja vahel ega tea mida teha..
Ma üritan iseendale igapäevaselt selgeks teha, mis mind selles suunas aitab, et saada eksamitel edukalt hakkama, et saada oma füüsiline vorm paremaks, oma vaimne mina paremaks ning reaalselt tehagi eesmärkide suunas samme..
Teretulemast ülemõtleja maailma..
Ma korrutan endale alati, et elus läheb kõik nii nagu minema peab, aga ma ei taha lasta lihtsalt võimalusel mööda minna.. Mul on vaja pingutada ja ma pingutangi. Enda meelest isegi palju, aga tagakuklas tiksub ikka mõte, et äkki see pole siiski piisav..
Selle postituse mõte pole mitte midagi muud, kui lihtsalt anda oma blogis ülevaade, mida ma üleüldse teen ja kus ma hetkel omadega olen.
Samuti ootan ma teid, kallid lugejad, kaasa mõtlema samal teemal.
Iga kommentaar on mulle rõõmu pakkuv!
Kallid-paid