Guess who is back!!!
Käes on vaheaeg, lõpuks ometi vaheaeg!!
Ma olen seda oodanud juba liiga kaua.. Liiga kaua selles mõttes, et gümnaasium on päris raske, pubekas lööb laineid pea kohal kokku ja kõik muud sada muret veel juurde, tekitab vahepeal sisemise kaose. Vaheajaks olid mul plaanid tehtud juba mõnda aega tagasi. Olin kindel, et tahan näha ja teha midagi mida pole varem saanud teha ega näha. Siht oli minna eestis natukene kaugemale ja sihtkohaks sai Läti!!
Panime plaanid paika, kus käia ja mida näha ning läkski lahti hotelli otsimiseks.. See ei olnud kusjuures sugugi keerukas ja leidsin sobiva justkui iseenesest! Booking.com-i kaudu on see imelihtne!
Reisil olles ei sujunud reis päris nii nagu ma oleksin soovinud ja juhtus väike õnnetus mis mind siiani koledalt rõhub. Nimelt varastati ära mult Lätis olles mu rahakott… See inimene kes nüüd sai mu dokumendid, mu raha ja muu mingil määral vajaliku, loodan et saab õnnelikuks.. Nii õnnelikuks, et karma teeb talle kõik ringiga tagasi. Aga see postitus pole praegu negatiivsest vaid hoopis millestkist paremast, mis oli meie sihtmärgiks Lätti minnes.
!!Tegu on Laima šokolaadivabrikuga!!
See oli minu unistuste, õigemini, ühe unistuse täitumine. See oli lihtsalt imelinee!!
Teenindus oli tasemel, inimesed olid nii sõbralikud ja OH MY, see šokolaad!! HALLELUUJA MA ÜTLEN!
See kõik oli minu jaoks päris maagiline ja kui olla koos imelise inimesega, kellega saab neid hetki jagada, siis see teeb iga emotsiooni mitmeid kordi tugevamaks. ”Love is in the air” saab selle kohta öelda!
Laima šokolaadivabrikusse sisenedes tundsin kuidas mu väike, lastaaia ealine laps taas ellu ärkab.. See ajalugu, tänapäevani välja, millised olid kunagi need kommipaberid, kuidas saab šokolaad vormidesse/karpidesse.. See on lihtsalt imeline.
Sisse astudes pakuti koheselt kommi mida võis korvist võtta tegelikult nii palju kui hing ihaldas, aga viisakusest ikka üle 3-4 kommi ei võtnud 😀
Muuseumi osasse sisenedes anti meil topsidega kuuma šokolaadi… see oli kindlasti tume.. Tegu oli sellise mõrudama šokolaadiga, mitte piima omaga. Kõike ei suutnud küll ära süüa, aga mõned ampsud panid mõnusalt elama ja jahedasse sügisesse sobis see võrratult!
Muuseumisse minnes saime me kiipidega kaardikesed, millele omakorda saime ise kirjakese peale teha ning mis siis hiljem šokolaadile lisati- See oli üliarmas!!
Peale seda liikusime aga ühest uksest sisse, tundus et tegu mingi kohvikuga, kuid seal oli see minu ”õnne hetk”. Ülimalt suur kommipood.. Mul vajus suu lahti ja ma olin nagu väike laps seal, õnneks ei pidanud keegi mind taltsutama hakkama.. See oli ebareaalne!! 🙂
Lahkuda oli minul küll ülimalt kahju.. Kindlasti tahan mina sinna veel kunagi tagasi minna..
