Heihei, mu kaalikad ja kapsad!
Postituste seeriast ”Minu vaimne teekond” on see nüüd juba kolmas postitus. Eelmises postituses tegin juttu, milline oli meie laager, millised olid minu päevased emotsioonid ning need sai kõik teie poole teele panud. 100% siira tekstina, mis Haanjas kohapeal olles kirja sai pandud.
Eelmises postituses jäi mul mainimata päris mõnigi pisiasi nagu näiteks miks me täiesti kõrist kõik koos karjusime, miks ma mainisin ära vette hüppamise jms.
Ma ei saa teile ju päris 100% ka kõike ära rääkida, sest ma olen siiani sellisel arvamusel, et inimesed peaksid sellisest laagrist osa saama, vähemalt korra elus!
Ja kui Sa veel mu eelmist postitust lugenud ei ole, siis tee seda kindlasti- muidu on raske arusaada millest täpselt jutt käib! 😉
See laager muutis minu maailmavaadet ja arusaamu asjadest. Minus pole kunagi varem olnud nii palju sisetundega tegutsemist ja tegemisi ega ka otsekohesust.
Ma päris ausalt kartsin otsekohesust välja näidata varem olukordades, mis mulle ei meeldinud- ma lihtsalt neelasin alla. Well, nüüd aga kus ma olen välja öelnud oma arvamuse, olen ma nii mõnegi inimese silmis kuri/tõre.
See olen ju tegelikult lihtsalt mina ise, kes tunneb end hästi, kellel on sama suur õigus arvamust avaldada nagu igal teisel. Kui kellegile minu otsekohesus ei meelidi, siis see on täiesti vaba valik, kas suhelda minuga või mitte.
Inimesed, kes mind teavad ja mind hoiavad austavad seda, need kelle jaoks ma aga ”nii palju muutunud”, ”tõre” jms olen- keegi ei käsi minuga üleüldse ju suheldagi.
Olen jõudnud sinna punkti elus, kus ma väga hoolikalt valin, milliste inimestega ma suhtlen, millistega mitte, sest miks raisata oma väärtuslikku aega ja energiat sinna kuhu see üldse ei kuulu.
Ma pigem pean lugu oma väikesest seltskonnast ja ajan oma asja.
Mida rohkem ma alateadlikult oma asja ajan, endale sisendan, et tegutseksin sisetunde järgi ja armastaksin iseennast, seda rohkem ma tunnen kui ONE PIECE ma olen. See on IMELINE!
Eriti põnev on minu silmis aga see, et need eriti kõrge enesekindluse/hinnanguga inimesed, kelle jaoks ma olen nüüd tõredaks muutunud vastavad tihtipeale ise väga sarnaselt sellele, kuidas minagi olen viimasel ajal vastanud. Kas ehmatatakse siis justkui enda peegelpildi peale? Hea mõtlemiskoht! 😉 Enesekindlus on tore asi, aga ego ja egotsemisega seda sassi ajada ei tasuks.
Ma olen siiani arvamusel, et sellest laagrist osa võtmine oli mu elu parim otsus..
Ma olen lõpuks seesmiselt väljas poole kasvama hakanud ning mu tõeline mina paistab aina enam väljapoole välja. Ma olen pidanud tihti oma arvamust alla suruma ühe või teise isiku tõttu. Well, not anymore. Sest miks? Ma pole ennast hästi tundnud end maha surudes, vaatame, mis saab nüüd seda mitte tehes…
Olen saanud küsimusi: ‘‘Noh, kuidas on siis, vaimne mina paigas või?”
Selle peale tahaks öelda, et mitte midagi ei muutu üleöö. Keegi ei jää vaimsesse haigusesse üleöö. Sellest ei saa ka terveks paari nädalaga, aga ma olen teinud enda silmis imelisi edusamme.
Kuidas?
Mõned näited saan ma tuua enesearmastuse kohapealt. Nii imelik kui see ka pole, ei suutnud ma iseendale kõva häälega öelda enne laagrit lauset: ”Ma armastan sind Maigrit”.
Tänaseks on see peaaegu igapäev mu huulil, ma armastan ennast ja ma annan ise endale isegi õlapeale musi kui ma olen hästi millegagi enda silmis hakkama saanud haha :D!
Anoreksia mõtted..
Nendega on just nii, et mida rohkem ma enda loodud ”õigel rajal” olen, seda paremad on mu mõtted.
Mu keha teeb minuga peale laagrit sellesmõttes väga head koostööd, et ma tunnen oma kehas overall hästi, kui välja jätta mõned isiklikumad terviseprobleemid, kuid nendesse üritan suhtuda võimalikult positiivselt, sest kõik on lahendatav kui ise oma probleemiga tegeled!
Anoreksia mõtted peletan ma eemale mõttega, et anoreksia on minevik.. Minevikku ma ei saa MITTE KUNAGI enam tagasi. Selle asemel peaksin oma energia panustama praegusesse hetke..
Ma olen isegi öelnud endale kõva häälega..
”Tead Maigrit, kui Sa ikka niinii väga igatsed oma minevikku, siis hakka oma perset liigutama, mida sa istud, hakka trenni tegema, kohe praegu, ära söö mitte midagi, terved päev noh, ära mõtlegi enam energiast ja elurõõmust, noh, mida sa ootad, hakka liigutama, tegutse!!!” Ja sellega ma olen jõudnud selleni, et F*UCK IT, ma olen nüüd terve, noor naine, kellel on meitsik power ja elujõud ja oii millised eesmärgid ja sihid!!!
See, mis kunagi oli, see on ainult õppetund, you better take it, learn it ja liigu edasi.
Ja ongi.. Tehtud, anoreksia vennale on hea hoop näkku pandud ja hea energia praegusesse hetke panustatud.
Selline mõistusele jalaga panemine, samuti ka minevikule, sisetundel juhtida laskmine ja iseenda püüd end armastada on mind pannud imelisi mõtteid mõtlema, mõtlema, et miski pole võimatu, kui ma soovide poole püürgin ja neid väga teostada tahan.
Mu enda takistus olen ju vaid mina ise, mitte keegi teine.
See laager süstis minusse eneseusku, mis vahepeal oli alla vajunud, motivatsiooni ja enesearmastust. Kes Su eest ikka seisab, kui sa ise ei seisa.. Kes Sind armastab, kui sa ise end ei armasta, kes Sind motiveerib, kui Sa ISE end ei motiveeri.
Ja just nii ongi. Meie ise oleme enda elu kujundajad, oleneb kui palju sa viitsid sellesse panustada, oma alateadvusega tööd teha jpm.
See on imeline mida me suudame ise enda eludega ära teha.
Ma siiralt soovitan teil võtta osa Marise ja Siimu läbiviidud tegemistest. Iga hetk, mis ma seal laagris veetsin tundisin ma end imeliselt!
Aitäh teile Maris ja Siim minu poolt ka siin blogis ning palju innukust ning veel kõrgematesse tasanditesse/sagedustesse jõudmist!
My tips and tricks for better selfcare, love and overall life:
- Pane enda elamisse(mina panin enda tuppa)sildikesed lausetega nagu: ”ma saan hakkama”, ”ma olen piisav”, ”ma armastan ennast”, ”get up and try again”, ”im very rich person, by every means” jne
- Leia aega selfcare’iks- värvi küüsi, mediteeri, loe raamatuid, kuula sience based videoid, vaata lemmik sarju, treeni, ole vabas õhus, käi looduses, hari ennast muuga kui sotsiaalmeediaga, pane telefon pikkadeks tundideks kõrvale, tee endale pamper night‘se jne
- ütle endale igapäev ”ma armastan sind (your name)”……
- käi arendavatel loengutel, laagrites, kokkutulekutel
- tutvu uute inimestega
- kokka
- veeda aega koos kõige lähedastematega või kirjuta mõnele sõbrale, kellega väga ammu pole rääkinud
- kasvata endale sisetunnet ja lükka mõistust eemale, sest just nii saad sa olla hetkes ja teha imelisi asju
- panusta oma energia olevikku, mitte minevikku ega tulevikku. See on kas läinud või alles tuleb, ära raiska oma ressurssi praegusel hetkel sellele…