Heihei, mu kaalikadjakapsad!
Suvi on möödunud sekunditega ning ega mul muud palju põnevat elus, peale töö, ei toimunudki. Noh, paari kontserti sai külastatud, folgil sai käidud ja mis sa hing ikka rohkem tahad.. Või mis?
Ahjaa, tänu tööle sain ma ju pundi imevahvaid inimesi oma ellu juurde ka!
Mõni postitus tagasi rääkisin sellest, kui mitte valmis ma olen ülikooli minekuks, sellegi poolest käisin ma sisseastumiskatset tegemas Tervishoiu kõrgkooli Tartus, õe valdkonda.
Minule endalegi üllatuseks sain ma kooli sisse, kuid ma ei võtnud seda kohustust, et sügisest õppima asuda, vastu.
Miks?
Sest ma kuulasin oma sisetunnet ja sisemist häält, mis ütles, et ma lihtsalt ei ole valmis selleks. Ma ei ole valmis istuma kolm järgmist aastat koolipingis, tuupima vms. ja mis mõttega ma võtan akadeemilise kuigi õendus ei ole ikkagi 100% see, mida ma teha tahaks.
Seega, minust sügisel üliõpilast ei saa ja ma olen selle otsusega rohkem kui rahul. Sõites üks päev auto kõrvalistmel mõtlesin, et oh issand, ma ju ei lähegi umbes 20ne päeva pärast kooli.
MILLINE ÕNN!
Minu vaim ei ole selleks lihtsalt valmis. Mul on selleks vabaks aastaks täiesti teised prioriteedid ja nendest juba peagi lähemalt!
Sügiseks on mul plaane rohkem kui jalaga segada, alustades töö otsimisest kodukohas, lõpetades reisi ning ARKi sõidueksamiga…
Esiteks ongi mul suurem plaan see, et saaksin leida töökoha ning alustada treeneripaberite tegemisega. See on küll suur investeering, kuid see oleks 100% seda väärt. See on minu suurim soov ja unistus AND IM GONNA MAKE IT!
Ma tahan inimesi aidata, inimesi harida ja näidata, et kõik treenimise ja toitumisega seonduv ei ole tuumafüüsida, eelkõige tahan ma ise seda kõike ka ju õppida, sest ka minul on olnud metsikuid valearusaamu ning kindlasti on mul mõnes valdkonnas väga kesised teadmised.
Inimkehaga seounduvad teemad on mind alati paelunud ning selles valdkonnas tunnen ma ennast hästi. Võib öelda iseg, et õnnelikult, sest alati kui ma midagi juurde õpin, ala anatoomia vms. valdkonnast, siis see paneb mind nii hästi tundma!
Lisaks eelnevale on minu üheks suurimaks eesmärgiks saada oma tervis parimasse korda ning see tähendab seda, et pean tegutsema nüüd ja kohe, sest ma olen lasknud asjal nõmedalt kaua venida.
Juba järgmise nädala esmaspäeval olen planeerinud külastada Synlabi, et teha ära vajalikud uuringud ning sealt siis juba edasi, sest praegult võin ma oletada ühte ja teist, et see ja teine on tervise koha pealt halvasti, aga tgelikult ma ju ei tea, seega tuleb teha ära proovid ning siis edasi liikuda järgmiste sammudega!
Üks mida ma aga tean, mis on minu tervise paranemisel oluliseks aspektiks – PUHKUS, ja seda ma kavatsen oma kehale anda!
Koolis käimise kõrvalt ei suudaks ma mingeid positiivseid samme ”paranemise” suunas astuda. Ma tunnen, et olen tupikus, tammun ühe ja sama koha peal ega oska midagi ette võtta, aga ma üritan lahendusi leida.
Mäletan, et olin eelmine aasta augusti kuus täpselt samas seisus, siis aga sain IMELISE võimaluse osaleda Haanja laagris, mida viisid läbi hüpnotisöörid Maris ja Siim. See oli erakordne üritus ja ma igatsen sellist kogemust!
Minu kogemuse kohta saad lugeda SIIT, SIIT ja SIIT!
Kui suve hooajatöö on läbi, siis on mul plaan liikuda tagasi kodukanti, et enne oktoobrit ära teha autokool. See nagu reaalselt on mu number one goal terivse korda saamise kõrval..
Mul on kõik peale sõidu tehtud ja ma täiega põen selle sõidu pärast. Õnneks on mul üks armas sõbranna, kes mind sellega toetab ja lubas minust veel normaalse sõitja voolida. Vaatame siis, kas läheb õnneks..
Töö kõrval on kahjuks minu trennid olnud väga kesised ja ma olen endas väga pettunud, et ma ei ole suutnud leida iseloomu, et rohkem treenida, kuigi olen kõik vabamad hetked trennide alla pannud. Samas on üliraske leida aega trenni jaoks kui tööpäevade pikkus on mõnikord 15h ja töö ise on ka üliaktiivne.
Ma pole üldse rahul oma vaimse ja füüsilise minaga ja see on koht, kus pean nüüd palju tööd tegema! Õnneks hakkab selleks ka aina rohkem aega tekkima ning tööpäeva õhtud veedan ma raamatuid lugedes, et end harida ning just iseendale rohkem aega pühendada.
Mu mõtted on ka nagu kokku kiilunud, koguaeg ketravad mõtted sellest, kuidas ma ei suuda olla hetkes ja ei suuda leida rahu eneses.
Tegelikult sügisest on mul ka vist võimalus osa saada ühes treening-grupist ja seda võimalust ma küll ei tahaks käest lasta + oma toitumiskava võtsin ka rohkem fookusesse, 100% ma kinni ei pea, aga võimalikult palju siiski. Need on kaks järgmist väikest sammu, mille tahan ette võtta, et ennast rohkem kontrolli alla saada.
Samas äkki peaks just laskma asjadel nn. minna? Ala võtmagi vabamalt, let it all go and just enjoy? Sest praegu ma mõtlen siin, et kas on üldse asja mida ma nagu proovinud ei oleks, aga ma ikkagi ei suuda rahul olla ja rahu leida…
Asajmsahs, ma ei tea!!!
Seoses sellega, et oma kehale puhkust anda ja suuta luua endale üsnagi stressivaba keskkond, siis on minul ja kallimal plaan minna reisile.. Teate, see on praegu meil nagu secret project ning rohkem infi ma selle kohta teile praegult ei anna. Kui aeg käes siis uputan teid info ja muu vajalikuga!
Suvi lõikas mu kokkuvõttes täiega maailmast ära, sest see töökoht oli mulle üks suur, mega suur, hüper suur proovikivi ning stressirohke, sest esiteks olin ma nii kaua oma kodukohast eemal, oma vanematest eemal, ma ei olnud harjunud tolle elukohaga(kus ma tööperioodil nüüd olen olnud) ning kogu see kompott oligi mulle veidi keeruline. Ülidselt olen ma ka ju räme ülemõtleja ning mu keha ei harju muutustega ega võõraste kohtade/keskkondadega kiiresti + kui su aju keskkond on nagu pudru ja kapsad, siis palju õnne, eks..
Just see tõttu on see töökoht mulle jällegi väga väljakutsuv olnud, aga kurja, ma vist ei kahetse üldse enam!!
Sõbrerid jäid kõik selja taha, aga nüüd sügisel proovin ma ka seda parandada. Kõigi kallitega kavatsen ma kokku saada!
Kõikide sellist plaanide jaoks ma aga kasutan nüüd sellist imelist märkmikku – saage tuttavaks EESMÄRKMIK!
Mul on siiralt hea meel, et sellise vahva koostöö osaliseks taaskord sain.
Ma olen tõeline märkmikute fänn, igasühes on kuskil natukene midagi kirjas, ühes töö asjad, teises tunded ja mõtted, kolmandas hoopis muud x asjad. Kõike koos vajalikku ei suuda mina küll ühte märkmikusse mahutada, või noh, varasemalt ei suutnud.
Toon teieni mõned oma varasemad märkmikud:
See EESMÄRKMIK on aga kuidagi eriti vahva just sellepärast, et ta on seesmiselt nii mitmekesine. Ta ei ole absoluutselt selline tavaline kalendermärkmik vaid LOOVA inimese märkmik, mis aitab just EESMÄRKE paremini ellu viia.
Minul on küll nii, et kui ma enda eesmärgid välja kirjutan, siis olen ka rohkem aktiivsem neid ellu viima. Selline märkmik motiveerib veelgi enam!
Kõik eelnimetatud eesmärgid on mõeldud täitmiseks!
Minu jaoks üks väga vajalik osa märkmikust on enesetunde ülesmärkimise osa, ehk see, kuidas ma end päeva vältel tundnud olen. Ära saab märkida kurva, stressis, õnneliku, üliõnneliku staatuse. Kuna ma olen endale eesmärgiks võtnud iseendaga suurema rahulolu saavutamise ning püüan vaimset tasakaalu endas leida, siis selleks on need leheküljed väga suured abikäed, sest nende abil saan silma peal hoida, kas ma teen rahulolu saavutamises, meeleolu parandamises muutusi.
Lisaks on märkmikus lehekülgi, mis aitavad mõista SINU enda nõrku külgi ning motiveerib mugavustsoonist välja tulema.
Eelkõige on see märkmik motivatsiooni ja põnevuse tekitaja ning kõigile, kellele meeldib asju laiemalt välja kirjutada, laiemalt planeerida ning analüüsida, siis ma julgen siiralt soovitada!
Selle märkmikuga ei saa päris nii, et ”ah ma nüüd kirjutan siia midagi”.
Enmikel lehekülgedel peab asju korralikult ja laiemalt läbi mõtlema, enne kui midagi kirja saab panna.
Igav selle märkmikuga kindlasti ei hakka!
Kõik oma sügisesed plaanid olen mina sellesse märkmikusse juba kandnud ning igapäev on mul tuju sellest märkmikust mingi lehekülg või osa sellest täita.
Suur aitäh Eesmärkmikule!
Eesmärkmiku Instagrami vaata SIIT!
Kuidas on lood Sinuga? Kui oluline on Sinu jaoks asju välja kirjutada ja kas Sind motiveerivad sellised naiselikud vidinad?
Anna mulle kommenteerides teada!